EsilehtBörsidSaada vihjeKontakt / Herem: kaitsevõimeid tuleb arendada väga kiiresti
Neljapäev, 5. november 2026 · 00:45

Terve maailm sinu ekraanil.

Flora noored lõid Chelsea Eurosarjast väljaRäppar säm esitleb reedel oma kolmandat stuudioalbumit „Paar pilve taevas“Hanno Pevkur lahkub poliitikastHerem: kaitsevõimeid tuleb arendada väga kiirestiOtt Tänak naaseb 2027. aastal WRC-sarjaUSA vahevalimised 2026: demokraadid võitsidUSA rünnak Iraani Qeshmi saarele vahevalimiste eelEesti andmekeskused: mitu neid on, mitu tuleb ja mis see rahvale maksma läheb?Apple TV toob avameelse dokumentaalsarja Justin Timberlake’istVideo: Kaheksa tundi enne Zara Larssoni Lollapalooza etteastetOlivia Rodrigo avaldas eelvaate uuest videost Take Me Home (4 Christmas)BTS plaanib 2027. aastal lisada ARIRANG-i tuuri kontserte ning töötada uue muusika ja soolotöödegaAnthropic hoiatab, et tehisintellekt võib olla ohtlik. Miks siis inimesed tahavad investeerida sellesse?Maailma reisijate arv küündib 2026. aastal rekordilise 1,57 miljardiniEuroopa sõdurid harjutavad Poolas sõjajärgset Ukraina-missiooni
Kõik Äri Autod Eesti Elu Maailm Majandus Mood Muusika 40 uut artiklit
Eesti · 4. november 2026 · 2 min lugemist
Eesti

Herem: kaitsevõimeid tuleb arendada väga kiiresti

4. november 2026 · 2 min lugemist

Pilt: Wikipedia Commons

Eesti peab Venemaalt lähtuva ohu tõttu osa oma kaitsevõimeid arendama väga kiiresti, ütles kaitseminister Martin Herem. Ministri sõnul ei saa Eesti oodata ega venitada, kui julgeolekuolukord seda nõuab. Herem möönis, et kiirus toob kaasa riske: kaitsevõimete arendamine ja ülalpidamine võib riigile osutuda varasemast keerulisemaks. Tema hinnangul tuleb see risk siiski võtta.

Oht kasvab pärast Ukraina sõda

Heremi hinnangul on Eesti ees järgmised aastad üsna ohtlikud. Kui Ukraina sõda lõpeb, võib Venemaa hakata Eestit ähvardama. Seetõttu tuleb tema sõnul mõned võimed valmis arendada kiiresti, ka siis, kui nende ülalpidamine muutub hiljem veidi keeruliseks.

Vajadusel saab selliseid võimeid minister sõnul hiljem n-ö konserveerida. Küsimus ei ole Heremi väitel selles, kas riik kulude kandmisega toime tuleb, vaid selles, mille arvelt ja kuidas hangitud võimeid ülal peetakse. „Ülalpidamine tähendab asjade kasutamist,” märkis ta.

Arengukava ei ole ostunimekiri

Herem osales teisipäeval presidendi juures toimunud riigikaitse nõukogu istungil, kus ta tutvustas ettepanekuid, mida riigikaitse arengukavasse lisada. Ettepanekute taga on tema sõnul kaitseväe uued teadmised: pärast jaanuaris esitatud, kuid veel kinnitamata arengukava on kaitsevägi teinud palju teste ja katseid selle kohta, kuidas manööverüksused peaksid sõdima.

Minister rõhutas, et arengukava ei tohi jääda lihtsalt ostunimekirjaks. See peab näitama eesmärke, nende saavutamise viise ja vastutajaid, mistõttu lisab kaitseministeerium dokumenti laiapindsust. Uued ettepanekud ei nõua Heremi sõnul ilmtingimata lisaraha, sest need võivad asendada varasemaid.

Kriitika: kallid võimed ja valimiseelne risk

Oidsalu hinnangul puudub Eestil kogemus näiteks mereväe suurte laevade ja raketikaitsega, ning nii praktika kui ka välismaised auditid näitavad, et selliste projektide hind kipub prognoositust märksa kõrgemale kerkima. Valimiste eel näeb Oidsalu riski, et arenguplaani hakatakse lisama kõlavaid võimeid ilma piisava pikaajalise ressursita nende kasutuselevõtuks.

Allikas: Riigikaitse Nõukogu Istung