Pilt: Wikipedia Commons

Eestis on täna üks suur kaasaegne andmekeskus, Greenergy Hüüru kompleks umbes 30 MW võimsusega, kuid Eleringile on septembri lõpuks laekunud seitse liitumistaotlust kokku ligi 2900 MW jaoks. Rahva elektriarvele on mõju vaieldav: ühed ennustavad hinnatõusu umbes 2 eurot megavatt-tunni kohta 200 MW lisanõudluse korral, teised ütlevad, et võrgutasu võib hoopis veidi langeda. Täpne kulu sõltub sellest, kui palju projekte päriselt valmib ja kas nendega tuleb ka uut elektritootmist.

Mitu andmekeskust Eestis täna on?

Eestis on andmekeskuste andmebaaside järgi praegu kokku umbes 15–16 tegutsevat andmekeskust. Eestis (ja ka Baltikumis) on praegu vaid üks tõeliselt suur ja kaasaegne tööstuslik andmekeskus – Greenergy Data Centers Hüürus (Tallinna külje all). 2026. aastal laiendatakse seda veelgi tehisaru (AI) võimekuse pakkumiseks. Selle numbri sisse kuuluvad mitmed väiksemad ja keskmise suurusega spetsiaalsed serveripargid ning sideoperaatorite või veebimajutajate rajatised (näiteks Telia, Levira, WaveCom, Zone, Infonet jt).

Greenergy Data Centers, Hüür: Eesti suurim, praegu umbes 30 MW. Kinnistule on lubatud kolm hoonet ja kasv kuni 300 MW-ni. Enamus kuulub riigi kapitali esindavale Kolme Mere fondile, umbes veerandi ostsid Tensor Estate’i tütarfirmad. Aasta lõpuks on sinna investeeritud pea 200 miljonit eurot.

Väiksemad Tallinna keskused: andmekeskuste kataloog Baxtel loetleb Tallinnas veel näiteks Linxdatacenteri (umbes 0,6 MW) ja CITIC Telecom CPC keskuse.

Tegelik elektritarbimine on võimsusest väiksem. Baltic Energy Partnersi Marko Allikson hindab Eesti andmekeskuste praeguseks tarbimiseks umbes 2 MW ja ütleb, et see võib järgmisel aastal ületada 20 MW.

Mitu andmekeskust tuleb juurde?

Eleringile oli septembri lõpuks laekunud seitse andmekeskuse liitumistaotlust kokku ligi 2900 MW jaoks. See on peaaegu kaks korda rohkem kui Eesti seni suurim elektritarbimine (Invest in Estonia). Taotlejaid ei ole avalikustatud. Viimase 12 kuuga on Elering teinud liitumispakkumisi 900 MW ja sõlminud lepinguid 250 MW kohta. Eveconi juht Karl-Joonatan Kvell rõhutab, et taotlus ei tähenda valminud andmekeskust (Buller).

Sunly kavandatav 180 MW keskus koosneks kuuest umbes 30 MW moodulist, ja selle hinnaks on nimetatud umbes 1,7 miljardit eurot. Risti projekti 400 MW piiri kohta pole artiklites selgitatud, kas see on kogu kampuse lagi: Magnora teate järgi on kättesaadavat võrguvõimsust 180 MW (The Hanseatic).

Eleringi enda hinnangul saab võrk hõlpsalt ühendada paarisaja megavatiseid andmekeskusi, kuid 1000 MW keskuseks ei ole Eesti võrk valmis. Andmekeskused ei kuulu Eleringi arengukavasse.

Mis kulud rahvale kaasnevad?

Elektri hind. Enefiti Tiit Hõbejõgi hinnangul tõstab 200 MW lisanõudlus Baltikumis, kui uut tootmist juurde ei tule, keskmist hinda umbes 2 €/MWh ehk 0,2 senti kilovatt-tunni kohta, kõige tugevamini talvel. Eesti impordib ligi 40% oma elektrist. Allikson ei usu, et üksik projekt hinda tõstab, sest tarbimine kasvab etapiti ja projektidega kaasneb ka uus tootmine (Buller).

Soome näide on karmim: Nordea majandusteadlane Juho Kostiainen hindab, et kui andmekeskused kasvavad 2030. aastaks 13%-ni tarbimisest, võib keskmine hind tõusta kuni 31% ehk umbes 390 eurot aastas elektriga kütetud maja kohta. See on Soome prognoos, mitte Eesti arvutus.

Võrgutasu. Elektrilevi hinnangul langeb võrguteenuse keskmine hind ligi 1%, kui tarbimine kasvab 70 GWh ja uusi ülekandevõrgu võimsusi pole vaja. Kliimaministeeriumi energeetika osakonna juht Rein Vaks ütleb, et suured tarbijad jagavad võrgukulu laiemale ringile.

Risk tekib siis, kui uusi liine ja alajaamu on vaja. Eleringi 330 kV alajaamades on umbes 300–400 MW vaba liitumisvõimsust, liitumistööd võtavad tavaliselt 1,5–3 aastat ja see, kuidas lisakulud teiste tarbijate vahel jagunevad, sõltub kulude jaotusest. Elering plaanib niigi võrgutariifist rahastada investeeringuid 80–90 miljonit eurot aastas järgmise viie aasta jooksul, kuid andmekeskused ei ole selles kavas.

Mida andmekeskused vastu toovad ja mida pooled ütlevad?

• Riik tervitab suuri tarbijaid. Kliimaministeeriumi Rein Vaksi sõnul kannatab Eesti põhivõrk Sunly 180 MW keskuse ära ja uued suured tarbijad suurendavad müügimahtu. Professor Mart Landsbergi sõnul tunneb Eesti puudust suurtest tarbijatest, sest tööstustarbimise osa kahaneb.
• Kohalik võimsus kui julgeolekuküsimus. Minister Liisa Pakosta põhjendab, et kohalik andmekeskus vähendab latentsust, mis on oluline näiteks isejuhtivate sõidukite ja droonitõrje jaoks.
• Investeeringud. Hüürusse on investeeritud pea 200 miljonit eurot ja Risti kavandatakse umbes 1,7 miljardit eurot.
• Kriitiline pool. Kvelli sõnul on 2900 MW taotlused, mitte valmis keskused. Greenergy esindaja Martin Rungi tunnistab, et ette ehitamine ilma kliendita on suur finantsrisk, seega rajatakse keskused alles siis, kui kliendid on olemas.

Allikad: Investinestonia, Thehanseatic, Baxtel