Pilt: Wikipedia Commons

Seisuga 2. november 2026

Hormuzi väin on muutunud USA ja Iraani vastasseisu keskpunktiks. Enne sõda liikus sealt läbi umbes viiendik maailma naftast. Alates 28. veebruarist, mil USA ja Iisrael alustasid sõda Iraani vastu, on laevaliiklus väinas tõsiselt häiritud.

Kuidas selleni jõuti?

Kevadel püsis olukord ummikus. Aprilli lõpus hoidsid mõlemad pooled väina blokeeritud ja rahuläbirääkimiste märke polnud. Samal ajal taaskehtestas Iraan väinas range kontrolli, pöörates tagasi vaid üheks päevaks kestnud osalise avamise. Maikuus oli vaherahu äärel, kui Iraan ründas Araabia Ühendemiraate ja Trump hoiatas, et Iraan “lüüakse maamunalt maha”, kui see ründab USA laevu.

Suvel pinge kasvas. Juuli keskel tabas USA Iraani viiendat päeva järjest, taastas Iraani sadamate blokaadi ja lõpetas naftasanktsioonide erandi. Sügisel ei jõudnud pooled kokkuleppele. Septembri lõpus lükkas Trump tagasi Iraani pakutud diplomaatilise lahenduse väina avamiseks. Iraani seisukoht on, et väin ei avane täielikult enne USA blokaadi lõppu.

Mille üle vaieldakse?

Vaidluse tuum on kontroll väina üle. Iraan väidab end väina valitsevat. USA väidab vastupidist: CENTCOM rõhutab, et tegu on rahvusvahelise kaubateega, mida Iraan ei kontrolli.

Ka tegelikust olukorrast räägivad pooled vastukäivalt:

• Washington väidab, et laevateed on avatud. CENTCOMi ülem kinnitab, et Iraani merevägi on hävitatud ja laevateed on lahti. Rahandusminister Bessent ütles, et väina liiklus on naasnud sõjaeelsele tasemele, kuid ilma Iraani naftata.

• USA blokaad on tulemuslik: CENTCOMi andmeil on see suunanud ümber 144 kaubalaeva.

• Iraan püüab oma kontrolli tõestada laevade vastu suunatud rünnakutega. Oktoobris olid rünnakud Hormuzi läbivate laevade vastu sõja algusest saadik kõige sagedasemad. Iraani Revolutsioonikaardiväe sõnul põrkasid neli tankerit väinas merimiinidega. Iraani poolele “volitamata marsruudil” sõitnud tankerid on tema sõnul “peatatud”. Neid väiteid on raske sõltumatult kontrollida.

• Rünnak tabas ka Kataari LNG-vedajat Al Mayeda: Qatar Gas Transport Company laeva tabas rünnak.

Diplomaatia ja ultimaatumid

Uusimad sammud käivad Kataari vahendusel. Iraani välisminister Araghchi sõnul on pooled välja töötanud kaheloomulise plaani: esimesel päeval rakendaks USA kokkulepitud meetmed, teisel päeval taastaks Iraan väinas normaalse navigatsiooni. Teheran teatas ka, et plaan hõlmab tuumaläbirääkimiste jätkamist. Iraani välisministeeriumi esindaja Baghaei sõnul ei saa väina avada ega turvata enne, kui USA mereblokaad lõpeb ja Iraani nõudmised on täidetud.

Washingtoni toon on kahetine. Trump ütles, et sõda lõpeb “väga peagi nii või naa”, ja hoiatas, et Iraan sõlmib kas kokkuleppe või saab “haamri”. Välisminister Rubio sõnul pole Trump otsust uute löökide kohta teinud ja eelistab diplomaatilist lahendust.

Ajastust annab tunda USA sisepoliitika. Trumpi lubadus mitte rünnata enne 3. novembri vahevalimisi aegub 3. novembril. Üks ainuallikaline ja kinnitamata teade viitab võimalikule lühikesele ja tugevale löögile juba 4. novembril. Iraan hoiatab omalt poolt, et uus raundi võib kesta kauem kui eelmine. Need on heidutusavaldused, mitte sõjalise võimekuse hinnangud.

Mis on kaalul?

Majanduslikud tagajärjed on juba tuntavad. Brent-nafta tõusis oktoobris 13,6%, ja üks analüütikute stsenaarium viitab hinnatõusule kuni 120 dollarini barreli kohta, kui sõjategevus taastub. Mõju ei piirdu energiaga. Väin on oluline ka konteinerveole Jebel Alisse, ning pinge on tabanud Pärsia lahe turismi ja reisimist.

Diplomaatiline pale on laienemas. Hiina saadab novembri alguses või keskel erisaadiku Iraani, Omaani ja Saudi Araabiasse.

Mis edasi?

Kumbki pool ei ole nõus järele andma esimesena. Iraan nõuab blokaadi lõppu enne väina avamist. USA väidab, et väin toimib ka ilma Iraani naftata, ja kasutab blokaadi survevahendina. Lähipäevad, eriti ajavahemik pärast 3. novembrit, näitavad, kas Katari kahepäevane plaan muutub kokkuleppeks või algab uus sõjategevuse raund.

Allikas: Raconteur, GlobalSecurity.org, Gulf News, William Usher (Substack), CP24 (Associated Press), CBS News Fox News